Vaktsineerimisest, testimisest ja maskikandmisest keeldumise avaldused, blanketid ja teatised
Erinevad blankettide, teatiste ja avalduste põhjad, mida saate kasutada enda kaitseks töökohal, koolis ja mujal olukorras kus teid hakatakse survestama kas vaktsineerima, testima või kandma maski. Kui annate ebaseaduslikele nõuetele juriidilise sisu, siis on see juba pool võitu teie kasuks.
Ebaseaduslik survestamine toimub hirmupsühholoogial kasutades ära ka inimeste madalat teadlikkust oma õigustest. Hirmutatakse töökoha kaotuse vms. teguriga ja inimesed langevad kergesti vägivalla ohvriks ilma, et üldse teaksid oma õigusi. Hakake kollektiivselt vastu, tundke oma õigusi.
Inimesed, ärge kartke oma õiguste eest seista olukorras kus nõuded on ebaseaduslikud! Kui sa ise enda eest ei julge seista, siis on ka teistel raske sinu eest seista. Inimesed, koonduge kollektiivselt oma õiguste kaitseks, 2-3 inimest on kerge represseerida, kuid 20-30 või 200-300 inimest on juba väga raske represseerida.
Alexei Bogdanov (https://viralhelp.me) juhendab kuidas käituda juriidiliselt õigesti olukorras, kus tööandja survestab vaktsineerima ja ähvardab töökoha kaotusega? Inimesed satuvad vabatahtliku sunniviisilise vaktsineerimise ohvriks, kuna neid manipuleeritakse hirmuga kasutades ära inimeste vähest teadlikust oma õigustest.
Jurist Kert Kingo selgitab seadustele viidates, miks on sundvaktsineerimise elluviimiseks juurutatud vaktsiinipassi nõudmine juriidilises mõttes õigustühine. Ettevõtetel on seaduslik õigus vaktsiinipassi süsteemis osalemisest ja nõudmisest keelduda. Puudub ka seaduslik alus trahvi tegemiseks
Eestis viiakse ellu inimsusevastast apartheidkuritegu
DE FACTO - DE JURE! EESTI RIIK TEGELEB INIMSUSEVASTASE KURITEOGA! APARTHEID EHK KODANIKE ERALDAMINE ON INIMSUSEVASTANE KURITEGU! KÕIK, KES AITAVAD KAASA APARTHEIDI LOOMISELE ON KÄESOLEVAST KONVENSIOONIST TULENEVALT INIMSUSEVASTASELE KURITEOLE KAASAAITAJAD!
Apartheidikuriteo tõkestamise ning selle eest karistamise rahvusvaheline konventsioon. Vastu võetud 30.11.1973
Eesti Vabariik ühines konventsiooniga Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta 26. septembri otsuse alusel Välisministeeriumi teadaanne välislepingu Eesti Vabariigi suhtes jõustumise kohta https://et.m.wikipedia.org/wiki/Apartheid
Apartheidi kui inimsusvastase kuriteo määratleb mitu rahvusvahelist dokumenti, sealhulgas 1968. aasta aegumatuse konventsioon ja 1973. aasta apartheidivastane konventsioon. Apartheid on inimsusvastane kuritegu, mis küll klassikalises tähenduses viitab institutsionaalsele rassieraldusele, kuid selle tähendus on laienenud nõnda, et see võib viidata ka teistel alustel (näiteks rahvuslikul, sotsiaalsel, usulisel või soolisel) toime pandud kodanike eraldamisele või sihilikult teatud inimgrupi elamistingimuste halvendamisele.
ON TOIME PANDUD KODANIKE ERALDAMISELE VÕI SIHILIKULT TEATUD INIMGRUPI ELAMISTINGIMUSTE HALVENDAMISELE”
JUHIS KOROONAPIIRANGUTEGA SEOTUD NÕUETE ESITAMISEKS
Kui tunned, et koroonakriisist tingitud meetmete kohaldamisega on rikutud Sinu põhiõigusi või muul viisil piiratud ebaproportsionaalselt Sinu õigusi, on Sul võimalik pöörduda Tsiviilalliansi koostööpartneritest advokaadibüroode poole, kes hindavad Sinu nõude perspektiivi ning esindavad Sind vajadusel kohtumenetluses. Õigusteenust osutavad advokaadibürood kliendilepingu alusel büroo hinnakirja alusel (koostööpartnerid pakuvad tihti ka soodsamat hinda Tsiviilallianssi kaudu pöördujatele) ning Tsiviilallianss finantseerib õigusvaidlusi üksnes juhul, kui tegemist võib olla pretsedenti loova vaidlusega ja/või kui sarnaste asjaoludega õigusvaidluste osas on plaanis esitada ühishagi. Muul juhul peab isik õigusteenuse eest tasuma ise.
Õigusteenuse osutajale päringu esitamisel on oluline, et esitatud info valguses sisalduks asjassepuutuv informatsioon ja loetelu tõenditest, mida on võimalik perspektiivi hindamisel arvestada. Päringule stiilis „Mind lasti töölt vaktsineerimisest keeldumise tõttu lahti. Mida teha?“ ei ole võimalik vastata, kas Teie vaidlusel on perspektiivi. Eelnevast tulenevalt oleme alljärgnevalt teinud kokkuvõtte sellest, mida Sinu päring õigusteenuse osutajale peaks sisaldama, et advokaadil oleks koheselt võimalik asuda Sinu päringut lahendama.
1. Esita enda isikuandmed ning informatsioon vastaspoole kohta. Oluline on välja tuua enda ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed (elukoha aadress ja telefoni number). Samuti palume kohe esitada ka koopia (nt foto) enda isikut tõendavast dokumendist, et õigusteenuse osutajal oleks võimalik kontrollida Sinu isikukoodi. Lisaks on oluline välja tuua, kes on potentsiaalse õigusvaidluse vastaspooleks – selleks võib olla riik, tööandja, juriidilisest isikust teenuse osutaja või muu isik.
2. Kirjelda võimalikult konkreetselt, kuidas on Sinu õigusi piiratud. Õigusteenuse osutajale on oluline, et ta saaks kogu olukorrast ülevaate, mistõttu tuleb päringu esitamisel selgelt ning konkreetselt kirjeldada kõiki õiguste rikkumisega seotud asjaolusid kronoloogilises järjekorras. Järgnevalt on toodud selgitused konkreetsete vaidluse liikide kohta, mis käesoleval hetkel on aktuaalsed. Juhul kui Sinu õigusi on rikutud mõnel muul moel kui allpool kirjeldatud näidete puhul, proovi alltoodut kohaldada analoogia korras ning esita ülevaade kõigist Sinu hinnangul olulistest asjaoludest.
Töövaidlused Alusta töösuhte kirjeldamisest ning too välja, millal tööleping sõlmiti, millisel ametikohal töötad ja millised on Sinu tööülesanded. Võimalusel tuleks esitada ka tööleping ning selle lisad (nt töölepingu muutmise lisad). Kui soovid tööandjalt nõuda hüvitisi, on kindlasti tarvis teada vähemalt Sinu viimase 6 kuu töötasu suurust. Selle tuvastamiseks sobivad nt palgalehed, EMTA kodulehelt võetud TSD koondandmed (registrid/päringud-minu sissetulekud).
Seejärel anna ülevaade sellest, millist tegevust tööandjale ette heidad. Nt, kui tööandja on teatanud kavatsusest vaktsineerimata töötajad lahti lasta (või on seda juba teinud) või neid muul moel represseerida (nt keelata vaktsineerimata töötajatel koolitustel või muudel ühisüritustel osalemine), kirjelda, millal ja kuidas tööandja sellisest kavatsusest teavitas ning millal Sina teavituse (või ülesütlemisavalduse) kätte said. Kui tööandja on teavitusest teatanud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt andnud töötajale üle teatise või teavitanud teda e-kirja või sõnumi teel), on oluline tööandjapoolne teavitus (või ülesütlemisavaldus) õigusteenuse osutajale esitada. Juhul kui tööandja on teavituse esitanud vaid suuliselt, tuleks tööandjalt küsida vastav teavitus vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ülesütlemisavalduse puhul on kindlasti oluline meeles pidada, et hagi või avalduse tööandja ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks peab esitama 30 kalendripäeva jooksul alates ülesütlemisavalduse saamisest, mistõttu tuleks sellise nõude puhul õigusteenuse osutaja poole pöörduda aegsasti.
Kirjelda, kuidas tööandja poolne korraldus Sinu õigusi riivab ning milliseid ebamugavusi Sinu jaoks põhjustab. Kirjelda sellega seonduvaid intsidente Sinu ja tööandja vahel. Lisaks, anna teada, kui esineb mingisugune põhjus, miks tööandja nõudmine ei ole Sinu suhtes põhjendatud. Nt, kui perearst on vaktsineerimise mingil põhjusel vastunäidustanud, ei saa tööandja vaktsineerimist nõuda.
Lõpetuseks, sõnasta konkreetselt, millised on Sinu nõuded tööandja vastu potentsiaalses kohtumenetluses. Nt, kui tööandja on vaktsineerimata jätmise tõttu töösuhte lõpetanud, võid nõuda töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ning hüvitise tasumist. Hüvitise suurust ei pea pöörduja ise välja arvutama – kui pöörduja on esitanud põhjaliku ülevaate faktilistest asjaoludest ning kõik asjakohased tõendid, saab õigusteenuse osutaja selle informatsiooni põhjal tuvastada, milliseid hüvitisi on pöördujal võimalik nõuda.
Valitsuse poolt kehtestatud piirangud Piirangud võivad rikkuda nii eraisiku kui ka juriidilise isiku õigusi. Eraisiku korral: viita milline täpne piirang rikub Sinu õigusi, milliseid Sinu õigusi Sinu hinnangul ning millisel alusel sa seda arvad. Millised oleksid Sinu hinnangul õiguspärased piirangud jms oluline info.
Juriidilise isiku korral: Alusta ettevõtte õigusi piirava meetme kirjeldamisest. Nt on hetkel seoses Valitsuse määrusega nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ aktuaalne tööandjale pandud kohustus koguda töötaja terviseandmeid (vaktsineerimise, COVID-19 läbipõdemise, antikehade olemasolu vmt kohta) ja sekkuda töötaja terviseotsustesse (vaktsineerimise nõudmine)). Samas võivad piirangud olla seotud hoopis nt ebaproportsionaalse äritegevuse piiramisega vmt.
Kirjelda, miks on sellised piirangud Sinu hinnangul ebaproportsionaalsed ja ebavajalikud ning anna ülevaade, millised negatiivsed mõjud kaasnevad sellise meetme kohaldamisel ettevõttele. Kahju tekkimise korral kirjelda, milles kahju täpsemalt seisneb ning milline on kahju võimalik ulatus (kahju osas vaata täpsemalt p 3). Saamata jäänud tulu suuruse tuvastamiseks on oluline esitada ka majandusaasta aruanded (alates 2019. a).
Diskrimineerimine Kirjelda, kes ning kuidas on Sind diskrimineerinud ehk kohelnud teiste inimestega võrreldes ebavõrdselt. Anna (võimalusel kuupäevaliselt) ülevaade kõikidest intsidentidest, mil oled tundnud, et Sind on diskrimineeritud. Võimalusel uuri neid situatsioone pealt näinud inimestelt, kas nad oleksid vajadusel valmis Sinu diskrimineerimist tunnistama. Kui Sulle on diskrimineerimise tõttu tekkinud varaline või mittevaraline kahju, kirjelda täpsemalt, milles kahju seisneb ning millises ulatuses on Sinu hinnangul kahju tekkinud (vt kahju osas p 3).
Ootame päringuid üksnes selliste olukordade kohta, kus diskrimineerimine on toimunud seoses vaktsineerimise, testimise või maski kandmise kohustusega.
Terviseandmete ebaseaduslik avaldamine Kirjelda, kes on Sinu kohta ebaseaduslikult andmeid avaldanud, milliste andmetega on tegu ning kuidas ja kellele on toimunud andmete avaldamine. Kui andmeid on avaldatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, tuleks võimalusel esitada sellekohased tõendid ka õigusteenuse osutajale. Kui tõendid selle kohta puuduvad, võid kaaluda, kas Sul on eelnevalt võimalik neid tõendeid koguda – tõendamata nõuetel üldiselt on madal perspektiivikus.
Vaktsineerimise tagajärjel tekkinud kahju Kui leiad, et Sulle on vaktsineerimise tõttu tekkinud kahju (nt oled kõrvaltoimetest tingituna pidanud tasuma raviarveid või viibima töölt eemal), esita õigusteenuse osutajale konkreetne ülevaade tekkinud kahjust ja selle ulatusest (vt kahju osas p 3). Samuti on õigusteenuse osutajal vaja teada, kuna ning millisega vaktsiiniga Sind vaktsineeriti. Kuivõrd kahju hüvitamise nõude puhul on oluline tuvastada, et kahju tekkimise põhjustanud teo (st vaktsineerimise) ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos, on oluline tekkinud kõrvaltoimest teavitada Ravimiametit ja perearsti ning vaadata et teavitus saaks fikseeritud. Kui tekib vaidlus põhjusliku seose kohta, siis selleks saab hiljem määrata eksperdi, kes seda siis kinnitab või ümber lükkab.
3. Kui Sulle on õiguste piiramise tõttu tekkinud kahju, kirjelda kahju olemust ja suurust. Tekkinud kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Otsese varalise kahju tõendamiseks sobivad kõik tõendid, millelt nähtuvad kantud või tulevikus kantavad kulud (nt tšekk, arve, hinnapakkumine).
Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Mittevaralise kahju nõudmisel tuleb õigusteenuse osutajale kirjeldada, millist negatiivset mõju on konkreetne õiguste riive Sulle tekitanud. Kui õiguste riive tagajärjel on ilmnenud negatiivsed mõjud Sinu tervisele (nt stress, depressioon, ärevushäired vmt), võib võimalusel õigusteenuse osutajale esitada ka vastava arstitõendi, epikriisi vmt.
4. Esita koos päringuga kõik asjakohased tõendid. Päringu esitamisel on oluline tähele panna, et õigusteenuse osutaja saab asuda Sinu poolt esitatud päringus toodud nõuet analüüsima üksnes juhul, kui tal on ülevaade kõigist eelpool kirjeldatud asjaoludest. Seetõttu on oluline, et koos päringuga jõuaks õigusteenuse osutajani ka kõik olulised tõendid. Tõendiks saab olla igasugune teave, mille alusel on võimalik tuvastada nõude aluseks olevaid asjaolusid. Õigusteenuse osutajale tuleb esialgu esitada eelkõige asjassepuutuvad dokumentaalsed tõendid, mis võivad olla nt teavitused, avaldused, e-kirjad, sõnumivahetused, lepingud jmt.
Alljärgnevalt on veelkord kokkuvõtvalt toodud, millised tõendid tuleks (nende olemasolu korral) õigusteenuse osutajale koos päringuga hetkel aktuaalsete koroonapiirangutega seotud olukordade puhul esitada:
Töövaidluse puhul esita: tööleping ja selle lisad; tõendid viimase 12 kuu töötasu suuruse kohta (nt palgalehed, EMTA kodulehelt võetud TSD koondandmed või ka kontoväljavõtted, kust nähtuvad tööandja poolt tehtud töötasu ülekanded); hoiatus; teavitus; ülesütlemisavaldus; asjakohased e-kirjad ja sõnumid; vajadusel arstitõend jmt.
Valitsuse poolt kehtestatud piirangutega seonduvate vaidluste puhul esita: võimalusel tõendid kahju tekkimise kohta; ettevõtte puhul majandusaasta aruanded/kasumiaruanded alates 2019. a.
Diskrimineerimise korral esita: e-kirjad ja sõnumid jmt, kui diskrimineerimine on toimunud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Terviseandmete ebaseadusliku avaldamise korral esita: e-kirjad ja sõnumid jmt, kui andmeid on avaldatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Vaktsineerimise tagajärjel tekkinud kahju korral esita: tõend kõrvaltoimete esinemise ja vaktsineerimisega põhjusliku seose kohta (nt arstitõend, epikriis vmt).
Koroonatõendi (vaktsiinipassi, vabaduse passi) õigustühisus
Vabariigi Valitsuse korralduse alusel kehtestatud mõiste „koroonatõend“ ja selle kohustuslikkus ning nende alusel piirangute kehtestamine on täielikult ebaseaduslik ja seda järgmistel põhjustel.
Põhiseaduse § 3 kohaselt teostatakse Eestis riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Siin kohal tahaks panna erilise rõhu sõnale „kooskõlas“. Ehk siis kui lähtuda normide hierarhiast, valitseb õiguspraktikas seisukoht, et lihtseadused ei tohi olla vastuolus konstitutsioonilise seadusega. Samasugune praktika kehtib ka Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste suhtes, mis mõlemad antakse välja vaid seaduse alusel. Eeltoodu aga tähendab omakorda aga seda, et sellise Vabariigi Valitsuse korralduse andmiseks, millega on kehtestatud „koroonatõend“ ja sellega kaasnevad piirangud, peab seaduses sisalduma spetsiaaldelegatsioon ehk erivolitus, mida aga sellele Vabariigi Valitsuse korraldusele ei ole antud.
Vältimaks võimalikke vastuväiteid toon ära lihtsa näite. Lähtudes korraldusest, peab suurürituse korraldaja kontrollima täiskasvanute COVID tõendeid, mis tõendab vaktsineeritust, haiguse läbipõdemist või siis aluseks on kohapeal tervishoiutöötaja tehtud test.
Ilmselt puudub vaidlus selles, et meie isikuandmete käitlemist reguleerib Isikuandmete kaitse seadus. Nimetatud seadus ei näe ette võimalust, et isikuandmete käitlemist teostab suvaline isik, nagu ürituse korraldaja. Ilmselt puudub asjas vaidlus ka selle üle, et nii vaktsineerituse kui ka Covidi läbipõdemise informatsiooni puhul on tegemist isiku terviseandmetega ning mis oma olemuselt on isegi delikaatsed isikuandmed. Selliste andmete nõudmine ürituse korraldaja poolt on vastuolus Isikuandmete kaitse seaduses sätestatuga ja oluline privaatsusõiguse riive ning lubamatu.
Isikuandmete kaitse seaduses ei ole sätestatud, et mingil ürituse korraldajal on õigus teada isiku terviseandmeid, ehk informatsiooni ükskõik millise haiguse läbipõdemise kohta, kaasa arvatud ka andmed koroona kohta. Lühidalt öeldes, antud Vabariigi Valitsuse korraldusega on muudetud seaduses sätestatut, mis ei ole aga lubatud.
Teiseks oluliseks asjaoluks on see, et mitte üheski meie õigusruumis kehtivas seaduses ei ole sätestatud, mis asi see koroonatõend üleüldse on ning mis on äkitselt muutunud ID-kaardi, passi ning juhiloa kõrval meie üheks tähtsamaks ja elu oluliselt muutvaks dokumendiks.